MustAuk sündis üsna lihtsast küsimusest:

„Kuhu lähevad ideed?“

Esialgu tähendas see ajaloolist rännakut. Kuidas sünnivad mõisted? Kuidas liiguvad need ühest kultuurist teise, mida nad teevad? Kuidas muutuvad lood, sümbolid ja maailmapildid?

Aga küsida saaks ka „Milleks ideed saavad?“

Idee ei lõpe siis, kui ta on välja öeldud. Alles siis algab tema elu. Mõned ideed saavad raamatuteks. Mõned saavad institutsioonideks. Mõned saavad traditsioonideks. Ja mõned saavad inimese kehaks.

Kui MustAuk vaatab kas eri usundite või filosoofiate radu, siis üks nende teede harudest on kujunenud vähemalt minu jaoks veidi teistsuguseks – tai chi.

Tai chi saaks muidugi vabalt olla samuti kõigest ajalooline uurimisobjekti. Kust see pärineb? Kui vana see tegelikult on? Milline osa on legend ja milline ajalugu? Miks räägitakse nii palju Wudangist, kui ajalooallikad osutavad sageli hoopis teistsugustele seostele? Millist rolli mängisid daoistlikud templid? Kuidas kujunesid Yangi ja Cheni traditsioonid? Miks leidub eri koolkondades pealtnäha erinevaid vorme, mis ometi põhinevad samadel põhimõtetel?

Aga need küsimused viivad üha sügavamale, võib öelda et nad viivad sedalaadi „teadmisteni“, mis täidab mitte ainult pea, vaid kogu keha, sest tai chi’d võib vabalt nimetatud ka „kehastunud kognitsiooniks“ või “kehastunud tunnetuseks”. Ehk tai chi on eelkõige siiski praktika.

Seepärast sündiski uus veebileht: https://taichi.mustauk.ee

See ei ole lihtsalt tai chi õpetamise leht, vaid katse uurida üht vana traditsiooni võimalikult mitmest vaatenurgast korraga, millel nüüd korraks ka peatuks.

Rohkem kui võitluskunst või võimlemine

Kui enamik inimesi kuuleb sõna “tai chi”, meenub neile aeglane liikumine pargis.

Tegelikult on selle taga märksa rikkalikum maailm.

Lehel leiab näiteks ülevaate tai chi ajaloolisest kujunemisest ning erinevatest päritoluteooriatest. Mitte selleks, et tõestada mõnda “õiget” legendi, vaid selleks, et mõista, kuidas traditsioonid üldse tekivad ning miks inimesed neid jutustavad.

Sageli on palju huvitavam küsimus “miks selline lugu tekkis?” kui küsimus “kas see juhtus täpselt nii?”, näiteks et „miks näib palju realistlikum, et selline praktika on pigem kujunenud sajandite jooksul, järk-järgult väga pühendunud keskkondades nagu daoistlikud kloostrid, mitte mõne geniaalse inimese ainuleiutisena?“.

See on sama küsimus, mida MustAuk on küsinud Piibli, kreeka filosoofia või keskaja mõtteloo puhul – milline võis olla algus, millised on juured, kuidas selle alguse juures võisid põimuda ajalugu, geograafia, ideede rännakud?

Lisaks ajaloole on lehel püütud ka veidi pikemalt mõtestada tai chile omast: mis ikkagi on tai chi „vorm“ – kas on olemas „õiget“ vormi, kuidas see praktika tänapäeva teaduse seisukohalt mõjutab tervist kuni selleni, et miks mõned kirjutavad tai chi chuan ja teised taijiquan – ehk lingvistika. Sest tai chi puhul on asju mõtestatud tihti palju sügavamalt, kui see on kombeks paljude teiste, eelkõige kaasaegsete praktikate puhul.

Keha kui mõtlemise vahend

Neid küsimusi uurides hakkab aga järjest huvitavamaks muutuma hoopis teine küsimus.

Mis siis, kui osa vanast tarkusest ei olnud algselt filosoofia, vaid kui see oli hoopis praktiline kehakogemus? See on teema, mida tegelikult ka MustasAugus on saanud riivata näiteks „Loomuliku korra“ või „Elu tunde“ tekstides.

Tänapäeva kognitiivteadus räägib üha enam sellestsamast kehastunud tunnetusest (embodied cognition). Üha rohkem nähakse mõtlemist protsessina, milles osaleb kogu keha, mitte ainult aju.

Huvitaval kombel kirjeldavad paljud vanad tai chi tekstid midagi väga sarnast, need ei räägi ainult lihastest ega liigutustest, need räägivad tähelepanust, tasakaalust, kehatunnetusest, mis kõik peab töötama ühtse tervikuna. Võiks isegi öelda, et liikumisest, mis sünnib enne nähtavat liigutust kui paradoksaalselt see ka ei näi kõlavat. Aga mõneti meie kogu organism nii toimib.

Sellest vaatenurgast hakkab näiteks vana hiina mõiste Yi tähendama midagi hoopis enamat kui lihtsalt “tahe” või „kavatsus“ nagu seda tavaks on tõlkida. See muutub kogu kehas tähelepanu organiseerimise viisiks, üldmõisteks selle jaoks, kuidas kogukehaline tunnetus töötab.

Samamoodi ei ole Song ainult lõdvestumine. Pigem on see oskus loobuda üleliigsest pingest, säilitades samal ajal kogu keha struktuuri, millega haakub laiem daoistlik teistmoodi mõtlemine, mille järgi aina juurde saamisest (ka õppimisest) võib olla olulisem hoopiski üleliigset vabanemine (yangsheng, wuwei). See võib olla muide väga tervendav, laias mõttes.

Need on küsimused, mida tänapäeva neuroteadus alles õpib uuesti sõnastama aga need on teemad, mida talle omases metafooride keeles jutustab tai chi.

Väikesed tehnilised detailid

Need võivad tunduda väikeste detailidena.

Praktikas selgub üsna kiiresti, et sageli peitub kogu oskus just detailides.

Ja nii jutustavad need detailid tegelikult lugu sellest, et ka „kogukehaliselt mõeldes“, tehes seda läbimõeldud täpsete juhtnööride järgi, võivad avaneda väga olulised uued mõistmised ja perspektiivid, ehk nad aitavad luubi abil avada seda täpset „kellavärki“, kuidas kogu keha ikkagi „mõtleb“.

Kuidas ideed üldse saavad võimalikuks?

MustAuk on jäänud selleks, mis ta algusest peale oli, kohaks, kus uuritakse ideede rännakut.

Tai Chi leht on aga muutunud mõneti justkui laboriks. Seal saab katsetada, kas ajaloolised tekstid, vanad metafoorid ja tänapäevased teaduslikud seletused räägivad tegelikult ühest ja samast nähtusest eri keeltes.

Mida rohkem harjutada ja uurida, seda enam tundub, et paljud iidsed traditsioonid ei püüdnud kirjeldada mingit müstilist, salapärast maailma. Nad püüdsid kirjeldada inimese kogemust võimalikult täpselt.

Võib-olla alles hiljem hakati seda kogemust nimetama filosoofiaks.

Tegu eelnes ideele?

Kui MustAuk uurib, kuidas ideed liiguvad läbi kultuuride, siis taichi.mustauk.ee uurib üht teist rännakut – seda, kuidas idee võib lõpuks jõuda inimese enda kehasse ja muutuda „kogukehaliseks olemiseks“.

Või teisiti öeldes:

MustAuk on seni uurinud peamiselt tekstides säilinud ideid.

Tai chi paneb küsima, kas osa inimkonna teadmistest ei säili hoopis liikumises.

Võib-olla just seal hakkabki ta kõige paremini mõistetavaks muutuma.

Kas asi polegi mitte niivõrd „idee liikumises peast kehasse“, vaid:

Kas mõni idee ongi algusest peale olnud keha oma?

---

Relatio:

⊙ “Loomulik kord”

⊙ “Elu tunne”

⊙ Lao Zi’st ja muudki daoismist

⊙ Yangsheng (養生): “Elu Toitmine”

⊙ Descartes, Heiddeger ning objekti- või protsessipõhine mõtlemine

Tai chi – klassikaline Yang stiil

---