Rubriik: Ajalugu
-
⊙ Kadunud üheksa minutit. Ekskursioon perifeeriasse.
Ajalugu on täis olulisi pöördepunkte, ka ideede ajalugu. Kogemus ütleb meile uue ideega kokku puutudes: siin peab olema seos millegagi, mingi kontekstiga. Meie aju hakkab seoseid otsima teistest tuntud ajaloolistest pöördepunktidest, fookuspunktidest. Aga vabalt võib olla, et hoopis pöördepunktile eelnev, näiliselt tavaline, vähemtuntud ja segasem eellugu sisaldab üht olulist võtit – „kadunud üheksat minutit“? Kujutaks…
-
⊙ Trooja hobusest ideegeneesini
Nolani „Odüsseia“ on toonud fookusse üle 25 sajandi vanuse Homerose loomingu ja ajaloolise autentsuse küsimuse. Ja see on väga hea, sest ega muidu pole väga tihti põhjust rääkida kadunud pronksiajast. Samas annab see võimaluse rääkida ka millestki, mida võiks nimetada „ideegeneesiks“ – sellest, mis „kasvatab“ ideid. Ning iga kord ei olegi selleks ideele nö uute…
-
⊙ Sissejuhatus Eenoki raamatusse
Võtan sel korral ette veidi põhjalikumalt käsitleda „Eenoki raamatut“, mille ümber ringleb kõikvõimalikke segaseid ja salapäraseid legende. Kuid tegu on ühe vähemalt 3.-2. sajandisse e.m.a. kuulunud, algselt arameakeelse tekstiga, mis jutustab Vana Testamendi lugusid kohati väga palju sügavamale mineva fookusega, pakub pisut nihkega narratiive ning võimalusi ka piiluda selle raamatu omaaegsete valdajate, esseenide, „maailmalõpunägemustesse“. Omal…
-
⊙ 2348 e.m.a.: aasta, mil maailm ei lõppenudki? Arheoloogia, geoloogia ja traditsioonide kohtumine
Veeuputus on üks kõige visamaid ja levinumaid vanu narratiive – ideid – inimkonna ajaloos, esinedes peaaegu kõigis kultuurides (siiski mõnede oluliste eranditega, näiteks Egiptus või indo-aaria kultuurid). Ilma hinnangut andmata – oleks ju huvitav panna neid legende ning lisaks arheoloogilisi ja geoloogilisi andmeid kõrvuti ja vaadata, et mis pilt tekib? Kuidas loodusnähtusest saab idee ja…
-
⊙ Kui idee liigub peast kehasse – ühe juhtumi uuring
MustAuk sündis üsna lihtsast küsimusest: „Kuhu lähevad ideed?“ Esialgu tähendas see ajaloolist rännakut. Kuidas sünnivad mõisted? Kuidas liiguvad need ühest kultuurist teise, mida nad teevad? Kuidas muutuvad lood, sümbolid ja maailmapildid? Aga küsida saaks ka „Milleks ideed saavad?“ Idee ei lõpe siis, kui ta on välja öeldud. Alles siis algab tema elu. Mõned ideed saavad…
-
⊙ Monoteism enne monoteismi – ühe idee elujoone lugemine
Monoteism[1] on olnud üks maailmamuutvaid ideid. Enamasti mõtleme me seejuures nö kolmele „aabrahamlikule“ usundile: judaismile, kristlusele ja islamile. Kuid monoteism kui idee ei ole olnud nende usundite monopol. Oma eri kujudel on see „kõikunud“ maailma ajaloos kord laineharjadele, kord vajunud nende alla. Selles loos võib mõelda kaasa küsimusele, et mis oli Zarathustra reformitud usundi olemus…
-
⊙ MustaAugu esimene trimester
MustaAugu esimese trimestri ise loom on läbi uuritud, vaatame lähemalt … … ja tulemus on (koos mõõdukate tehisvimkadega): Aitäh kõigile lugejatele! Ja kui mingi ime läbi peaks huvi olema suurem, siis siit leiab ka masinate abil koostatud detailsema kotleti.
-
⊙ Kuidas antiikaegne teos buustis renessassi ja teadust – Lucretiusest ja tema atomismist
See artikkel on ühest antiikaja, võib öelda, et teaduslikust kirjutisest “De rerum natura” ning selle täiesti uskumatust ellujäämisloost. Ehk lugu sellest, kuidas üks radikaalselt ateistlik ja materialistlik tekst, mille kohaselt idee, et universum koosneb aatomitest, et elu tekkis loodusliku valiku läbi, et inimühiskond arenes loomulikult, et olemas on multiversumid ning jumalad meid ei aita, antiikajast…
-
⊙ Balkh – ideede ristumispaik, mis painutas ka islami
Tänapäeval tajutakse islamit sageli väga normatiivse ja jäigana. Kuid selle ajalooline kujunemine oli märksa keerulisem. Kokku puutudes pärslastega murdus siin midagi. Jah, Pärsia vallutati, kuid eriti selle idapoolsed provintsid, mis asusid tänapäevases Afganistanis, mis olid niivõrd läbi ilmunud väga mitmekesisest traditsioonist – need osutusid omamoodi „kultuuriliseks tai chi’ks“, kultuuriliseks pehmeks jõuks, mis mõjutas väga palju…
-
⊙ Inversiooni-narratiivid: Piibli ja Pärsia maailmapildi dialoog
Minu jaoks muutis sõna „inversioon“ lahedaks Nolani film „TENET“ aga see selleks … see, mida Piibel, täpsemalt eriti selle esimene osa ehk 1. Moosese raamat (Geneesis) teeb omaaegse mütoloogilise teadmisega, seda võib ausalt öeldes käsitleda kui mitte plagiaati, vaid kui geniaalset inversiooni. Piibli Vana Testamenti lugedes ei pruugi me ilma põhjalike ajaloo-alaste teadmisteta märgata, et…
-
⊙ „Holism” ja Jiroft – kuidas vana kultuur annab tõuke hüpoteesiks
Üks vaade sellele, kuidas „monoteism“ või monism või siis veel üldisemalt holism ei pruugi olla religiooniajaloo viimane „kõrgeim“ faas, vaid pigem teatud eluviisist ja seisundipõhisest hoiakust lähtuv universaalne maailmapilt, mis „lainetab“ algusest peale läbi ajaloo – sissejuhatus “holismi” teemasse. Sissejuhatus Religiooniloo käsitlustes kohtab siiani levinud skeemi, mille kohaselt inimkonna usuline areng kulgeb lineaarselt: animismist polüteismini…
-
⊙ Wabi-sabi, üksildane suu, vanade puumajade esteetika ja taju
Hiljuti sattusin jaapanikeelse väljendi otsa: kuchisabishii — sõna, mis tähendab otseses tõlkes “üksildast suud”. Seda kasutatakse olukorras, kus inimene sööb mitte nälja pärast, vaid lihtsalt selleks, et midagi närida, midagi tunda, midagi hetkeks täita. See tundus korraga naljakas ja ootamatult inimlik. Kui eesti keeles öelda: “mul on emotsionaalne söömine”, siis kõlab see kohmakalt, isegi kliiniliselt.…
-
⊙Jirofti kultuur ja Marhaši riik: Iraani iidne ajalugu
Seekord kirjutaks sissejuhatuse ühe vähe tuntud aga vana kultuuri kohta – vähemalt sama vana kui Sumer ja seda tänapäeva Iraani aladel. Ühtlasi on see taas lugu ideede liikumisest. Marhaši riik? Kolmandal aastatuhandel eKr kujunes Kagu-Iraanis Halil Rudi orus välja kõrgetasemeline tsivilisatsioon, mida tänapäeval tuntakse Jirofti kultuurina. Teaduskirjanduses, eelkõige Piotr Steinkelleri tekstides, samastatakse see piirkond Mesopotaamia…
-
⊙Kes on alfabeetilise tähestiku autorid – foiniiklased või nende naabrid?
Räägime ühest olulisest ideesid kandvast tehnoloogiast – tähestikulisest kirjakeelest ning sellest, et kustkohast see idee alguse sai. Tänapäeval peame lugemist ja kirjutamist millekski iseenesestmõistetavaks. Piisab vaid paarikümne sümboli omandamisest, et panna kirja kõik maailma mõtted. Me oleksime ilma tähestikku tundmata tegelikult oma tsivilisatsioonis abitud: kaupluste ja äride sildid, sildid liikluses, bussi- või lennujaama infotablood, kõikvõimalikud…
-
⊙Budismi leviku peegeldused: Kizili ja Mogao (Dunhuang) koobastemplid
See tekst paigutub veidi rubriiki: dhyana-meditatsiooni jõudmine läbi Tarimi oru ja Kucha kultuuri Hiinasse ja teisenemine chan-budismiks. Kizili ja Dunhuangi koopad on nagu füüsilised jäljed sellest protsessist. Osalt on postituse eesmärk ka natuke korrastada või lihtsustada eesti lugeja nende koobastega seotud pilti, sest vahel ei ole kerge aru saada, et millist koobastekompleksi mingi nimega mõeldakse…
-
⊙Mawangdui pärand ja Daoyini evolutsioon
See tekst kirjeldab Tai Chi Chuan’i ja Chi Kung’i “esivanema” – daoyiniga seotud sensatsioonilisi arheoloogilisi leide Hiinas. Mawangdui kui Hiina tsivilisatsiooni ajakapsel Mawangdui arheoloogilised leiud moodustavad väga olulise vundamendi Hiina kultuuripärandi ja meditsiiniajaloo mõistmisel. Need leiud on tühistanud varasemad oletused ja pakkunud empiirilise tõestuse süsteemidele, mis olid seni tuntud vaid fragmentaarsete tekstide kaudu. Tegemist on…
-
⊙SEITSE JA PANTEONID
See tekst arutleb teemal, et millise järjepidevusega esineb arv 7 erinevate kultuuride panteonides ning milles seisnevad seejuures ühised jooned. Sissejuhatus Arvu seitse on mitmetes kultuurides peetud pühaks. Meie kultuuriruumis seostub see peamiselt kristliku traditsiooniga, mis osalt omakorda muidugi tuleneb judaistlikust traditsioonist: Jumal lõi maailma 7 päevaga, millest seitsmes oli püha, seetõttu on ka nädalas 7…
-
⊙Dhyāna-meditatsiooni evolutsioon: Kucha oaaskultuurist Bodhidharmani
Lugu sellest, kuidas nn “Hiina budism”, ek chan-budism (ja sellest lähtunud zen-budism) said alguse Tarimi orgu läbiva Siiditee ääres asuvatest indo-eurooplaste asundustest, sh Kuchast, kus seda kultiveeriti eelnevalt sajandite jooksul kui dhyana praktikat. Kucha oaas-kloostrite strateegiline roll dhyāna-keskusena Kucha geograafiline asukoht Tarimi oru põhjaservas muutus 1.–5. sajandil pKr dhyāna-traditsiooni institutsionaliseerimise paratamatuks tingimuseks. Erinevalt India dzhunglitest,…
-
⊙Yangsheng (養生): “Elu Toitmine”
Yangsheng’i Mõiste Määratlemine ja Ajalooline Tähtsus Yangsheng (養生) ei ole Hiina mõtteloos üks konkreetne tehnika, vaid pigem keerukas ja mitmetahuline katusmõiste, mida võiks tõlkida kui „elu toitmine“ või „elujõu hoidmine“. See hõlmab laia spektrit hoiakuid, praktikaid ja filosoofiaid, mis on suunatud eluprotsessi säilitamisele ja kahjustuste vältimisele. Siin püüame jälgida yangsheng’i kontseptsiooni arengut selle kontseptuaalsetest eeldustest…
-
⊙Septuaginta: tõlge, mis muutis maailma
Sissejuhatus: müüt ja tegelikkus See lugu on maailma kõige esimesest Piiblitõlkest ning sellest, kuidas see ei olnud ainult tõlge ning see algab legendiga: 3. sajandil eKr siseneb 72 juudi tarka eraldatud saarele, igaühel kaasas heebreakeelsed pühakirjarullid. 72 päeva hiljem väljuvad nad sealt identse kreekakeelse tõlkega – jumalik ime, mis tõestab, et Jumal ise on selle…
-
⊙Sintašta ja Arkaim: indoeurooplaste stepikindlus
Ülevaade Euroopast üle Siberi India poole rändavate indo-eurooplaste Sintašta kultuurist ja selle kesksest asulast Arkaimist, mis asusid Euraasia steppides ligikaudu 2100–1800 e.m.a. Kuidas kliimamuutused sundisid rahvaid rajama kindlustatud asulaid ning arendama uusi sõjalisi tehnoloogiaid, millest olulisim oli kodarratastega kaarik. Huvitavad on märkimisväärsed arheoloogilised paralleelid Sintašta matmiskommete ja muinasindia pühakirja Rigveda vahel, viidates ühisele indoiraani pärandile, ehk ideede rännakud on tihti seotud rahvasterännetega. Sissejuhatus: murranguline ajastu steppides Sintashta…
-
⊙Lev Tolstoi teine eluperiood: eetiline uuestisünd ja vaated vägivallatusele
⊙ Kus on siin “must auk” (kese)? See on eksistentsiaalne murdepunkt, kus vana elu tähendus laguneb ja tekib vaikne vajadus uue aluse järele. ⊙ Kuhu see idee liigub? See viib Tolstoi radikaalse eetilise pöördeni, kus elu mõte nihkub isiklikust naudingust universaalse moraalse vastutuseni. Sissejuhatus: kirjanikust prohvetiks Lev Tolstoi elulugu ja looming jagunevad kaheks kontrastseks vaatuseks,…
-
⊙Indo-euroopa ühiskondade kujunemine Baktrias
⊙ Kus on siin “must auk” (kese)? See on geograafiline ja kultuuriline sõlmpunkt, kus erinevad rahvad ja ideed kokku koonduvad. ⊙ Kuhu see idee liigub? See kandub sealt edasi üle Euraasia, kujundades keeli, müüte ja ühiskondlikke struktuure. Baktria roll Euraasia ajaloo kujunemisel Baktria, mis hõlmab tänapäeva Põhja-Afganistani ning külgnevaid alasid Usbekistanis ja Tadžikistanis, on ajalooliselt…
-
⊙Bodhidharma ja Shaolini kung fu müüt
On üks vana legend sellest, kuidas “sinisilmne” ja Läänest tulnud budistlik munk Bodhidharma tõi Hiina Shaolini kloostrisse kung-fu ja chan-budismi. Miks see legend ei ole päris õige ja mis siis on õige? Tuntud legend Bodhidharmast Populaarne lugu räägib salapärasest India mungast nimega Bodhidharma, kes reisis 5. sajandil pKr Hiinasse. Jõudes Songshani mägedes asuvasse Shaolini kloostrisse,…
-
⊙Teljeajastu ideed ja kosmilise korra kontseptsioonid
Ajaloos on üks periood, kus just mõtteloos, ehk ideede arengus toimus korraga ja eri kohtades väga palju. Seda aega nimetatakse vahel teljeajastuks. Milles seisnes ideese sünkroonsus ja selle põhjus? See tekst uurib nn “teljeajastu” (u 6.–4. saj eKr) keskseid filosoofilisi ja mütoloogilisi kontseptsioone, keskendudes Hiina, India, Iraani ja Kreeka mõtteloo sarnasustele ja erinevustele. Fookuses on…
-
⊙”Protoislam”?: juudi-kristlikud juured ja maniluse jäljed
Eriti viimasel ajal kirjutatakse islami tekkest palju. Selles tekstis võetakse ette üks üsna kitsas rakurss: kuidas juudi-kristlik maailmapilt valitses peaaegu täielikult islami ideede ja Pühakirja üle ning kuidas mõnisada aastat varem enamvähem samas piirkonnas tekkinud manilus tekitab siin veidra dejavu tunde. Kas algne islam (“protoislam”) oli midagi muud, kui see islam, mida praegu tunneme? Sissejuhatus:…
-
⊙Foiniiklased: Antiikmaailma suurimad kultuurikandjad ja tsivilisatsiooni sillad
Väga harva teadvustatakse seda, kui palju lääne tsivilisatsioon võlgneb foiniiklastele, semiitidele. Siin ei räägita kogu nende lugu (foiniiklaste koloonia Kartaago on omaette teema), vaid pigem algusest ja sellest, mida sa praegugi vaatad – kirjast. SISSEJUHATUS: FOINIIKLASTE IDENTITEET JA AJALOOLINE VASTUPIDAVUS Pronksiaja kollapsi järel, mil Vahemere idakalda suurriigid hääbusid ja piirkond langes nn “pimedasse kestaega”, täitsid…
-
⊙Lao Zi’st ja muudki daoismist
Ühes postituses sai meenutada vanairaani prohveti Zarathustraga seotud tähtpäeva 26. märtsil (6 päeva pärast kevadist pööripäeva, mis omas zoroastrismis olulist tähendust). Pööripäevad on selles mõttes viljakad, et tavaliselt kiputaksegi sinna suurmeestega seotud tähtpäevi paigutama. Ainsaks erandiks paistab olevat sügisene pööripäev, mis ilmselt oma „kahaneva“ olemuse tõttu on jäänud vakantseks. 2. aprillil tasuks meenutada Hiina vast…
-
⊙Zarathustrast
Iraaniga seotud sündmuste taustel on ehk hea märkida, et 26. märtsil on vanairaani prohveti Zarathustra sünnipäev (pärimuse järgi mõistagi). Ning sellega seoses oleks võibolla hea nimetada ära paar asja, mida tänapäevase Iraani ehk Pärsia puhul võibolla alati ei teata. Esiteks: iraanlased kuuluvad indo-euroopa keelterühma. See tähendab, et pärsia keel on suguluses näiteks germaani, slaavi ja…
-
⊙Šahname, Ferdusi ja vanairaani pärimus
Selles artiklis tuleb juttu Pärsia rahvuseeposest “Šahname” (“Kuningate raamat”), selle autorist Ferdusist ning teose loomist ümbritsenud ajaloolisest kontekstist. Ferdusi (u 935–1020 pKr) pühendas 33 aastat oma elust eepose koostamisele, mille eesmärk oli talletada Iraani ajalugu ja pärimust. Teose sünd langes kokku nn Pärsia renessansiga Samaniidide dünastia valitsemisajal, mil väärtustati uuesti pärsia keelt ja kultuuri pärast…
-
⊙ Ehnaton: monoteistlik vaarao
Tõestisündinud lugu ühest vaaraost, kes tühistas mitte ainult vanad jumalad, vaid polüteismi kui sellise ning kehtestas Egiptuses monoteismi ning sellest, kuidas egiptlased ka tema omakorda tühistasid ning kuidas ta uuesti avastati. Ja fun fact: see kõik juhtus üsnagi samal ajal, kui tegutses Piibli Mooses … Ehnaton (algselt Amenhotep IV) oli Egiptuse 18. dünastia kümnes vaarao,…
-
⊙ Anarhia on Kord
Kas “anarhia on kord” on lihtsalt sisemist vastuolu täis väljakutse või ongi anarhia päriselt kord? Ootamatud seosed anarhismi ja vaimsuse vahel Anarhism on mõiste, mis kannab endas rasket stereotüüpset pagasit, seostudes avalikus teadvuses valdavalt kaose, vägivalla ja mässumeelsusega. See kuvand pole aga mitte ainult pealiskaudne, vaid sügavalt eksitav. Tegelikkuses on anarhism keerukas ja mitmetahuline intellektuaalne…