MustAuk esileht

MustAuk: kuhu lähevad ideed?

  • ⊙ Shangqingi daoismi ja Padgeti sõnumite ootamatud paralleelid

    See tekst teeb ühe kummalise ülevaate, tutvustades esmalt Hiina Tangi dünastia aegset jõulist religioosse daoismi vormi ning kõrvutab sellega üht väga vähe tuntud, 20. sajandi „ilmutuslikku kristlust“ – Padgeti sõnumeid, leides nende kahe ääretult erineva käsitluse vahel ootamatuid sarnasusi. Kahe maailma kohtumine Kui rääkida võrdlevast usundiloost või ka näiteks esoteeriliste traditsioonide analüüsist, siis üheks huvitavaks…

  • ⊙ Kuidas mõelda nagu seen, ehk teadvus, kognitiivne taju ja intellekt teistmoodi

    Seened ja teadvus on kuum teema – „pilves ahvi“ teooriast kuni tänapäevaste „tripinaljadeni“ välja. Kuid seened ei ole mingi nali – see on nö kolmas eluvorm taimede ja loomade (sh inimeste) vahel. Ning nad ei ole lihtsalt puravikud või kärbseseened – nad on keerulised ja seejuures näib, et intelligentsed võrgustikud. Kuidas see seostub küsimusega, et…

  • ⊙ „Holism” ja Jiroft – kuidas vana kultuur annab tõuke hüpoteesiks

    Üks vaade sellele, kuidas „monoteism“ või monism või siis veel üldisemalt holism ei pruugi olla religiooniajaloo viimane „kõrgeim“ faas, vaid pigem teatud eluviisist ja seisundipõhisest hoiakust lähtuv universaalne maailmapilt, mis „lainetab“ algusest peale läbi ajaloo – sissejuhatus “holismi” teemasse. Sissejuhatus Religiooniloo käsitlustes kohtab siiani levinud skeemi, mille kohaselt inimkonna usuline areng kulgeb lineaarselt: animismist polüteismini…

  • ⊙ Wabi-sabi, üksildane suu, vanade puumajade esteetika ja taju

    Hiljuti sattusin jaapanikeelse väljendi otsa: kuchisabishii — sõna, mis tähendab otseses tõlkes “üksildast suud”. Seda kasutatakse olukorras, kus inimene sööb mitte nälja pärast, vaid lihtsalt selleks, et midagi närida, midagi tunda, midagi hetkeks täita. See tundus korraga naljakas ja ootamatult inimlik. Kui eesti keeles öelda: “mul on emotsionaalne söömine”, siis kõlab see kohmakalt, isegi kliiniliselt.…

  • ⊙ Naised mõtteloos, ehk kas ainult „kes mõtleb“ või ka „kuidas mõtleb“?

    See vaatenurk ei olegi lihtsalt “naised versus mehed”, vaid pigem seotud sellega, mismoodi me mõtleme. Filosoofia kui “tarkuse armastus” Filosoofia ajalugu on traditsiooniliselt esitletud kui katkematut rida suurtest meesmõtlejatest – Sokratesest ja Platonist kuni Kantini. See on aga veidi kunstlikult valitud vaatenurk ajaloole, mitte kogu lugu. Kuigi filosoofia algupära omistatakse Pythagorasele, kes defineeris seda kui…

  • ⊙ Francisco Varela, Tiibeti budism, filosoofia ja neuroteadus

    Filosoofiat on vahel nimetatud teaduse ja religiooni vahelüliks. Siin on üks suurepärane näide sellest – teadlane, filosoof ja budist Francisco Varela, kes sünteesib kõik need kolm valdkonda (jah ma tean, budismi pole kombeks nimetada religiooniks). Kogu selles alltoodud pöörases peapealekeeramises hoidke meeles, et see on filosoofia, idee. Aga ideed ei püsi paigal nagu näha, need…

  • ⊙Jirofti kultuur ja Marhaši riik: Iraani iidne ajalugu

    Seekord kirjutaks sissejuhatuse ühe vähe tuntud aga vana kultuuri kohta – vähemalt sama vana kui Sumer ja seda tänapäeva Iraani aladel. Ühtlasi on see taas lugu ideede liikumisest. Marhaši riik? Kolmandal aastatuhandel eKr kujunes Kagu-Iraanis Halil Rudi orus välja kõrgetasemeline tsivilisatsioon, mida tänapäeval tuntakse Jirofti kultuurina. Teaduskirjanduses, eelkõige Piotr Steinkelleri tekstides, samastatakse see piirkond Mesopotaamia…

  • ⊙Aristotelese loogika rännak ideede ajaloos

    See tekst arutleb teemal, et miks just Aristoteles on see, kelle mõtteviis muutub valdavaks keskaegses islamis ja Euroopas, kuidas on see mõjutanud tänapäevast mõttelugu ning kuidas tänapäevane neuroteadus ja ida mõtteloo avastamine võivad mõneti Aristotelest “rehabiliteerida”. Ning lõpus esitatatud “funktsionaalse filosoofia” vaade ei püüa kokkuvõttes Aristotelest troonilt tõugata, vaid soovitab meil hakata tema ‘tööriista’ kasutama…

  • ⊙Kes on alfabeetilise tähestiku autorid – foiniiklased või nende naabrid?

    Räägime ühest olulisest ideesid kandvast tehnoloogiast – tähestikulisest kirjakeelest ning sellest, et kustkohast see idee alguse sai. Tänapäeval peame lugemist ja kirjutamist millekski iseenesestmõistetavaks. Piisab vaid paarikümne sümboli omandamisest, et panna kirja kõik maailma mõtted. Me oleksime ilma tähestikku tundmata tegelikult oma tsivilisatsioonis abitud: kaupluste ja äride sildid, sildid liikluses, bussi- või lennujaama infotablood, kõikvõimalikud…

  • ⊙Pyrrhon: filosoof, kes tõi budismi läände ja tõlkis selle siinsesse „heaolukeelde“

    See on lugu ühest filosoofist (oluliselt varajasem kui Schopenhauer), Zeusi preestrist, kes läks koos Aleksander Suurega tänapäeva Afganistani/Pakistani piirkonda, kuulas „alasti filosoofe“ ning tõi Kreekasse budismi, mille ta sõnastas ümber kreekapäraseks filosoofiliseks „lahtistiks“. Imeline näide sellest, kuhu ideed lähevad ja mida nad teevad. Kreeka filosoof Indias Kujuta korraks ette sellist pilti: on aasta, 327 eKr…

  • ⊙Ariaanluse tõus ja langus: alternatiivse kristluse ajalugu, mõju ja hääbumine

    Lugu alternatiivsest kristlikust käsitlusest, mis oleks peaaegu võinud muutuda peavooluks. Ravenna vaikus ja kadunud usk Seistes Ravennas ariaanliku baptisteeriumi jahedate müüride vahel, mis on mälestusmärk, mille laskis püstitada idagootide kuningas ja Itaalia valitseja Theoderic Suur, ei pruugi kohe päriselt kohale jõuda teadmine, et see on hääletu tunnistaja ajastust, mil kristlik maailm seisis tegelikult väga põhimõttelisel…

  • ⊙Budismi leviku peegeldused: Kizili ja Mogao (Dunhuang) koobastemplid

    See tekst paigutub veidi rubriiki: dhyana-meditatsiooni jõudmine läbi Tarimi oru ja Kucha kultuuri Hiinasse ja teisenemine chan-budismiks. Kizili ja Dunhuangi koopad on nagu füüsilised jäljed sellest protsessist. Osalt on postituse eesmärk ka natuke korrastada või lihtsustada eesti lugeja nende koobastega seotud pilti, sest vahel ei ole kerge aru saada, et millist koobastekompleksi mingi nimega mõeldakse…

  • ⊙ Panpsühhism ja materiaalne panteism

    See siin on sissejuhatav ja hästi lihtsustav ülevaade kaasaja teadusmaailma kahest veidi metafüüsilise maiguga kosmoloogilisest ideest Kaks teed ühtsuseni Tänapäeval on paljud inimesed tundnud, et vanad maailmapildid – klassikaline usk isikulisse jumalasse ja teisalt külm mehhaaniline materialism – ei anna enam päris rahuldavaid vastuseid. Need ei seleta hästi, miks maailm tundub tähenduslik või miks üldse…

  • ⊙ Wittgenstein ja “Viini fännklubi”, ehk geniaalsusest ja valestimõistmisest

    Wittgensteini 137. sünnipäeva puhul 26. aprillil 2026: 20. sajandi alguse Viin ei olnud pelgalt linn, vaid intellektuaalne epitsenter, kus modernismi vaim hõljus kohvikute kohal sama tihedalt kui sigarisuits. Selles atmosfääris, kus Sigmund Freudi psühhoanalüüs või isegi päevakorras olev muusikaline revolutsioon – Arnold Schönbergi „atonaalsus“, justkui lammutasid vana maailma alustalasid, sosistati aukartusega ühest nimest: Ludwig Wittgenstein…

  • ⊙Mawangdui pärand ja Daoyini evolutsioon

    See tekst kirjeldab Tai Chi Chuan’i ja Chi Kung’i “esivanema” – daoyiniga seotud sensatsioonilisi arheoloogilisi leide Hiinas. Mawangdui kui Hiina tsivilisatsiooni ajakapsel Mawangdui arheoloogilised leiud moodustavad väga olulise vundamendi Hiina kultuuripärandi ja meditsiiniajaloo mõistmisel. Need leiud on tühistanud varasemad oletused ja pakkunud empiirilise tõestuse süsteemidele, mis olid seni tuntud vaid fragmentaarsete tekstide kaudu. Tegemist on…

  • ⊙SEITSE JA PANTEONID

    See tekst arutleb teemal, et millise järjepidevusega esineb arv 7 erinevate kultuuride panteonides ning milles seisnevad seejuures ühised jooned. Sissejuhatus Arvu seitse on mitmetes kultuurides peetud pühaks. Meie kultuuriruumis seostub see peamiselt kristliku traditsiooniga, mis osalt omakorda muidugi tuleneb judaistlikust traditsioonist: Jumal lõi maailma 7 päevaga, millest seitsmes oli püha, seetõttu on ka nädalas 7…

  • ⊙Dhyāna-meditatsiooni evolutsioon: Kucha oaaskultuurist Bodhidharmani

    Lugu sellest, kuidas nn “Hiina budism”, ek chan-budism (ja sellest lähtunud zen-budism) said alguse Tarimi orgu läbiva Siiditee ääres asuvatest indo-eurooplaste asundustest, sh Kuchast, kus seda kultiveeriti eelnevalt sajandite jooksul kui dhyana praktikat. Kucha oaas-kloostrite strateegiline roll dhyāna-keskusena Kucha geograafiline asukoht Tarimi oru põhjaservas muutus 1.–5. sajandil pKr dhyāna-traditsiooni institutsionaliseerimise paratamatuks tingimuseks. Erinevalt India dzhunglitest,…

  • ⊙Yangsheng (養生): “Elu Toitmine”

    Yangsheng’i Mõiste Määratlemine ja Ajalooline Tähtsus Yangsheng (養生) ei ole Hiina mõtteloos üks konkreetne tehnika, vaid pigem keerukas ja mitmetahuline katusmõiste, mida võiks tõlkida kui „elu toitmine“ või „elujõu hoidmine“. See hõlmab laia spektrit hoiakuid, praktikaid ja filosoofiaid, mis on suunatud eluprotsessi säilitamisele ja kahjustuste vältimisele. Siin püüame jälgida yangsheng’i kontseptsiooni arengut selle kontseptuaalsetest eeldustest…

  • ⊙Pjotr Kropotkin: teadlane, anarhist; vastastikuse abi filosoofia

    See artikkel on „anarhistide staarist“, Vene aadlikust ja teadlasest Pjotr Kropotkinist, kelle sõnum kõlab tegelikult ääretult tänapäevaselt. Kropotkini intellektuaalne tähendus ja müütide murdmine Pjotr Kropotkini pärand 19. sajandi intellektuaalses ajaloos on haruldaselt mitmekülgne, paiknedes evolutsioonibioloogia ja poliitfilosoofia ristumispunktis. Tihti ja  võibolla ehk isegi valdavalt on Kropotkinit sageli kujutatud kas naiivse utopisti või kaose kuulutajana, kuid…

  • ⊙Epikuurlus: rahu, atomism, filosoofiline vastupanu

    Kas epikuurluse juured on tänapäevases arusaamas hedonismist ning miks kristluse levikuga epikuurlus taandus ja stoitsism õitses? Epikuros ja “Aia” filosoofia sünd Epikuurlus sündis murrangulisel hellenistlikul ajastul, mil klassikaline polis-süsteem oli lagunemas ja Aleksander Suure vallutuste järgne maailm pakkus poliitilist ebakindlust. Selles stabiilsuse kaotanud maailmas muutus filosoofia olemus: teoreetilisest spekulatsioonist sai praktiline “eluviisifilosoofia” ja eksistentsiaalne teraapia.…

  • ⊙Septuaginta: tõlge, mis muutis maailma

    Sissejuhatus: müüt ja tegelikkus See lugu on maailma kõige esimesest Piiblitõlkest ning sellest, kuidas see ei olnud ainult tõlge ning see algab legendiga: 3. sajandil eKr siseneb 72 juudi tarka eraldatud saarele, igaühel kaasas heebreakeelsed pühakirjarullid. 72 päeva hiljem väljuvad nad sealt identse kreekakeelse tõlkega – jumalik ime, mis tõestab, et Jumal ise on selle…

  • ⊙Sintašta ja Arkaim: indoeurooplaste stepikindlus

    Ülevaade Euroopast üle Siberi India poole rändavate indo-eurooplaste Sintašta kultuurist ja selle kesksest asulast Arkaimist, mis asusid Euraasia steppides ligikaudu 2100–1800 e.m.a. Kuidas kliimamuutused sundisid rahvaid rajama kindlustatud asulaid ning arendama uusi sõjalisi tehnoloogiaid, millest olulisim oli kodarratastega kaarik. Huvitavad on märkimisväärsed arheoloogilised paralleelid Sintašta matmiskommete ja muinasindia pühakirja Rigveda vahel, viidates ühisele indoiraani pärandile, ehk ideede rännakud on tihti seotud rahvasterännetega. Sissejuhatus: murranguline ajastu steppides Sintashta…

  • ⊙Zenon Kitionist: stoitsism

    Foiniikia juurtega stoitsism: mis on voorus ning miks see praktiline elufilosoofia sobis kristlusele Zenoni ja maailma mõttelugu Zenon Kitionist (u 334–262 eKr) ei olnud pelgalt ühe koolkonna rajaja, vaid intellektuaalne sild, mis ühendas Vahemere idaosa foiniikia kultuuriruumi Ateena klassikalise filosoofia pärandiga. Tema roll maailma mõtteloos on fundamentaalne: ta süstematiseeris eetilise distsipliini viisil, mis muutis filosoofia…

  • ⊙Lev Tolstoi teine eluperiood: Eetiline uuestisünd ja vaated vägivallatusele

    ⊙ Kus on siin “must auk” (kese)? See on eksistentsiaalne murdepunkt, kus vana elu tähendus laguneb ja tekib vaikne vajadus uue aluse järele. ⊙ Kuhu see idee liigub? See viib Tolstoi radikaalse eetilise pöördeni, kus elu mõte nihkub isiklikust naudingust universaalse moraalse vastutuseni. Sissejuhatus: kirjanikust prohvetiks Lev Tolstoi elulugu ja looming jagunevad kaheks kontrastseks vaatuseks,…

  • ⊙Indo-euroopa ühiskondade kujunemine Baktrias

    ⊙ Kus on siin “must auk” (kese)? See on geograafiline ja kultuuriline sõlmpunkt, kus erinevad rahvad ja ideed kokku koonduvad. ⊙ Kuhu see idee liigub? See kandub sealt edasi üle Euraasia, kujundades keeli, müüte ja ühiskondlikke struktuure. Baktria roll Euraasia ajaloo kujunemisel Baktria, mis hõlmab tänapäeva Põhja-Afganistani ning külgnevaid alasid Usbekistanis ja Tadžikistanis, on ajalooliselt…

  • ⊙Wuji ja Hubble’i pinge: kui kosmoloogia ja taoism kohtuvad

    ⊙ Kus on siin “must auk” (kese)? See on küsimus universumi enda keskme ja liikumise kohta – kas ta on tõeliselt sümmeetriline või varjatult pöörlev. ⊙ Kuhu see idee liigub? See viib dialoogini iidse taoistliku tühjuse ja kaasaegse kosmoloogia vahel, kus mõlemad hakkavad kirjeldama sama nähtust eri keeles. Aastaid on kosmoloogid arvanud, et universum küll…

  • ⊙Wittgenstein ja Tolstoi

    Tolstoi mõju Ludwig Wittgensteini “Loogilis-filosoofilisele traktaadile”ehk lugu sellest, kuidas üks kuulsamaid kaasaja filosoofe, kes “lõpetas filosoofia”, sai maailmasõja kaevikus oma epohhimuutva raamatu kirjutamiseks inspiratsiooni kirjanikult, anarhistilt ja kristlaselt – Lev Tolstoilt Sissejuhatus: Tarnówi raamatupood ja eksistentsiaalne pöördepunkt Ludwig Wittgensteini teenistus Esimeses maailmasõjas ei olnud pelgalt sõjaline kohustus, vaid sügavalt isiklik ja intellektuaalne palverännak, mis muutis…

  • ⊙Tai-chi ja Kosmiline GPS

    ehk Bio-kognitiivne joondumine ja Taiyi maatriks lugu sellest, kuidas näiliselt sümboolse tähendusega daoistlikud märksõnad ja kombed omavad vist ootamatult teadusliku põhjaga neurofüsioloogilist mõju, näiteks tai chi chuanis. Sissejuhatus: Taiyi kui filosoofiline ja praktiline telg Vana-hiina kosmoloogias ja süsteemses biomüstikas ei ole Taiyi (Ülim Ühesus) pelk abstraktne sümbol, vaid funktsionaalne telg, mis ühendab astronoomilise täpsuse neurobioloogilise…

  • ⊙ELU TUNNE

    Kas “mis on elu mõte” on üldse õige küsimus? TOLSTOI Lev Tolstoi, tuntud kirjaniku jaoks, oli see ühel tema elu hetkel, paradoksaalselt korraga kõrg-ja madalpunktis, eksistentsiaalne küsimus. Vastuse mittesaamisel oleks see võinud olla ka tema eksistentsi lõpphetkeks. Kuid vastus tuli ning ootamatult selgus, et tema jaoks ei olnudki elu mõte filosoofiline probleem. See ei olnud…

  • ⊙Lucretius: Rooma poeet, filosoof ja kartuste vaenlane

    Kujutage ette, Rooma keisririigi tekkimise eel tolleaegne loodusteadlane ja poeet oma ainsa ja seejuures lõpetamata raamatu mitte jumalatest, vaid aatomitest – teadusliku, poeesiavormis teose. Sissejuhatus: mees missiooniga Titus Lucretius Carus (u 99–55 eKr) oli Rooma poeet ja filosoof, kelle ainus teadaolev teos, eepiline luuletus De rerum natura (“Asjade olemusest”), püüdis selgitada maailma epikuurliku filosoofia kaudu.…

  • ⊙Foiniiklased: Antiikmaailma suurimad kultuurikandjad ja tsivilisatsiooni sillad

    Väga harva teadvustatakse seda, kui palju lääne tsivilisatsioon võlgneb foiniiklastele, semiitidele. Siin ei räägita kogu nende lugu (foiniiklaste koloonia Kartaago on omaette teema), vaid pigem algusest ja sellest, mida sa praegugi vaatad – kirjast. SISSEJUHATUS: FOINIIKLASTE IDENTITEET JA AJALOOLINE VASTUPIDAVUS Pronksiaja kollapsi järel, mil Vahemere idakalda suurriigid hääbusid ja piirkond langes nn “pimedasse kestaega”, täitsid…

  • ⊙”Protoislam”?: juudi-kristlikud juured ja maniluse jäljed

    Eriti viimasel ajal kirjutatakse islami tekkest palju. Selles tekstis võetakse ette üks üsna kitsas rakurss: kuidas juudi-kristlik maailmapilt valitses peaaegu täielikult islami ideede ja Pühakirja üle ning kuidas mõnisada aastat varem enamvähem samas piirkonnas tekkinud manilus tekitab siin veidra dejavu tunde. Kas algne islam (“protoislam”) oli midagi muud, kui see islam, mida praegu tunneme? Sissejuhatus:…

  • ⊙Teljeajastu ideed ja kosmilise korra kontseptsioonid

    Ajaloos on üks periood, kus just mõtteloos, ehk ideede arengus toimus korraga ja eri kohtades väga palju. Seda aega nimetatakse vahel teljeajastuks. Milles seisnes ideese sünkroonsus ja selle põhjus? See tekst uurib nn “teljeajastu” (u 6.–4. saj eKr) keskseid filosoofilisi ja mütoloogilisi kontseptsioone, keskendudes Hiina, India, Iraani ja Kreeka mõtteloo sarnasustele ja erinevustele. Fookuses on…

  • ⊙Bodhidharma ja Shaolini kung fu müüt

    On üks vana legend sellest, kuidas “sinisilmne” ja Läänest tulnud budistlik munk Bodhidharma tõi Hiina Shaolini kloostrisse kung-fu ja chan-budismi. Miks see legend ei ole päris õige ja mis siis on õige? Tuntud legend Bodhidharmast Populaarne lugu räägib salapärasest India mungast nimega Bodhidharma, kes reisis 5. sajandil pKr Hiinasse. Jõudes Songshani mägedes asuvasse Shaolini kloostrisse,…

  • ⊙Michael Levini bioloogia ja taoism

    See on üks kummaline lugu sellest, kuidas tänapäeva tippbioloogia osundab meie kehasisesele intelligentsile ja kuidas see kõik kummaliselt haakub vanahiina taoistlike (daoistlike) arusaamadega SISSEJUHATUS Kaasaegse teaduse ja iidse filosoofia vahel haigutab sageli näiline kuristik, mida iseloomustavad erinevad keeled, meetodid ja eesmärgid. Ometi tekivad aeg-ajalt intellektuaalsed sillad, kus tipptasemel teaduslik avastus pakub üllatavalt täpse raamistiku aastatuhandete…

  • ⊙Lao Zi’st ja muudki daoismist

    Ühes postituses sai meenutada vanairaani prohveti Zarathustraga seotud tähtpäeva 26. märtsil (6 päeva pärast kevadist pööripäeva, mis omas zoroastrismis olulist tähendust). Pööripäevad on selles mõttes viljakad, et tavaliselt kiputaksegi sinna suurmeestega seotud tähtpäevi paigutama. Ainsaks erandiks paistab olevat sügisene pööripäev, mis ilmselt oma „kahaneva“ olemuse tõttu on jäänud vakantseks. 2. aprillil tasuks meenutada Hiina vast…

  • ⊙Zarathustrast

    Iraaniga seotud sündmuste taustel on ehk hea märkida, et 26. märtsil on vanairaani prohveti Zarathustra sünnipäev (pärimuse järgi mõistagi). Ning sellega seoses oleks võibolla hea nimetada ära paar asja, mida tänapäevase Iraani ehk Pärsia puhul võibolla alati ei teata. Esiteks: iraanlased kuuluvad indo-euroopa keelterühma. See tähendab, et pärsia keel on suguluses näiteks germaani, slaavi ja…

  • ⊙Šahname, Ferdusi ja vanairaani pärimus

    Selles artiklis tuleb juttu Pärsia rahvuseeposest “Šahname” (“Kuningate raamat”), selle autorist Ferdusist ning teose loomist ümbritsenud ajaloolisest kontekstist. Ferdusi (u 935–1020 pKr) pühendas 33 aastat oma elust eepose koostamisele, mille eesmärk oli talletada Iraani ajalugu ja pärimust. Teose sünd langes kokku nn Pärsia renessansiga Samaniidide dünastia valitsemisajal, mil väärtustati uuesti pärsia keelt ja kultuuri pärast…

  • ⊙ Ehnaton: monoteistlik vaarao

    Tõestisündinud lugu ühest vaaraost, kes tühistas mitte ainult vanad jumalad, vaid polüteismi kui sellise ning kehtestas Egiptuses monoteismi ning sellest, kuidas egiptlased ka tema omakorda tühistasid ning kuidas ta uuesti avastati. Ja fun fact: see kõik juhtus üsnagi samal ajal, kui tegutses Piibli Mooses … Ehnaton (algselt Amenhotep IV) oli Egiptuse 18. dünastia kümnes vaarao,…

  • ⊙ Anarhia on Kord

    Kas “anarhia on kord” on lihtsalt sisemist vastuolu täis väljakutse või ongi anarhia päriselt kord? Ootamatud seosed anarhismi ja vaimsuse vahel Anarhism on mõiste, mis kannab endas rasket stereotüüpset pagasit, seostudes avalikus teadvuses valdavalt kaose, vägivalla ja mässumeelsusega. See kuvand pole aga mitte ainult pealiskaudne, vaid sügavalt eksitav. Tegelikkuses on anarhism keerukas ja mitmetahuline intellektuaalne…

  • ⊙ TAIYI – MUST AUK, ehk dünaamiline tühjus

    ⊙ Kus on siin “must auk” (kese)? See on nähtamatu ja liikumatu kese – nii taevas kui kehas –, mille ümber kogu liikumine organiseerub. ⊙ Kuhu see idee liigub? See liigub kosmoloogilisest tähelepanekust kehalisse praktikasse, kus keskpunktist saab vahetu kogemus ja liikumise alus. Sissejuhatus: Taiyi ja “Must Auk” kui olemise kese Hiina mõttelooga seoses on…