MustAuk: kuhu lähevad ideed?
-
⊙Epikuurlus: inimliku rahu, atomistliku maailmapildi ja filosoofilise vastupanu ajalugu
Epikuros ja “Aia” filosoofia sünd Epikuurlus sündis murrangulisel hellenistlikul ajastul, mil klassikaline polis-süsteem oli lagunemas ja Aleksander Suure vallutuste järgne maailm pakkus poliitilist ebakindlust. Selles stabiilsuse kaotanud maailmas muutus filosoofia olemus: teoreetilisest spekulatsioonist sai praktiline “eluviisifilosoofia” ja eksistentsiaalne teraapia. Epikuros (341–270 eKr), kes sündis Samose saarel ja täiendas end hiljem Ateenas, asutas oma kooli “Aed”…
-
⊙Septuaginta: tõlge, mis muutis maailma
Sissejuhatus: Müüt ja tegelikkus See lugu on maailma kõige esimesest Piiblitõlkest ning sellest, kuidas see ei olnud ainult tõlge ning see algab legendiga: 3. sajandil eKr siseneb 72 juudi tarka eraldatud saarele, igaühel kaasas heebreakeelsed pühakirjarullid. 72 päeva hiljem väljuvad nad sealt identse kreekakeelse tõlkega – jumalik ime, mis tõestab, et Jumal ise on selle…
-
⊙Sintashta ja Arkaim: indoeurooplaste stepikindlus
Sissejuhatus: Murranguline ajastu steppides Sintashta kultuur ei esinda arheoloogilises mälus pelgalt rühma muistseid asulakohti, vaid tähistab strateegilist pöördepunkti Euraasia ajaloos. Tegemist oli kõrgelt arenenud tsivilisatsiooniga, mis suutis läbi tehnoloogilise innovatsiooni ja range sotsiaalse organiseerituse kehtestada uue ühiskonnamudeli. Sintashta pärand on vundamendiks hilisematele suurtele kultuuridele, pakkudes esimesi tõendeid kompleksest vaimsest tsivilisatsioonist, kus sõjandus, metallurgia ja kosmilise…
-
⊙Zenon Kitionist: stoitsism
Zenoni ja maailma mõttelugu Zenon Kitionist (u 334–262 eKr) ei olnud pelgalt ühe koolkonna rajaja, vaid intellektuaalne sild, mis ühendas Vahemere idaosa foiniikia kultuuriruumi Ateena klassikalise filosoofia pärandiga. Tema roll maailma mõtteloos on fundamentaalne: ta süstematiseeris eetilise distsipliini viisil, mis muutis filosoofia eluviisiks, pakkudes tuge kriisides ja ühiskondlikes murrangutes. Zenoni pärand on erakordselt aktuaalne tänapäevases…
-
⊙Lev Tolstoi teine eluperiood: Eetiline uuestisünd ja vaated vägivallatusele
Sissejuhatus: Kirjanikust prohvetiks Lev Tolstoi elulugu ja looming jagunevad kaheks kontrastseks vaatuseks, kusjuures murrang nende vahel ei tähista pelgalt stiililist nihet, vaid sügavat ontoloogilist katket. Tema teine eluperiood märgib radikaalset eemaldumist aristokraatlikust hedonismist ja liikumist prohvetliku moralismi suunas, kus fookusesse tõusis püüdlus leida “universaalset inimkogemust”. See pretensioon asetas Tolstoi vääramatusse konflikti tollase Vene impeeriumi riikliku…
-
⊙Indo-euroopa ühiskondade kujunemine Baktrias
Baktria roll Euraasia ajaloo kujunemisel Baktria, mis hõlmab tänapäeva Põhja-Afganistani ning külgnevaid alasid Usbekistanis ja Tadžikistanis, on ajalooliselt toiminud Euraasia olulisima strateegilise sõlmpunktina. Oxuse (Amu-Darja) jõe viljakates orgudes, Pamiiri mäestiku ja Punjabi tasandike vahel, kujunes piirkond, mida õigustatult nimetatakse “tsivilisatsioonide sulatuskatlaks”. See mägine, kuid veerikas ala oli indo-euroopa hõimudele kriitilise tähtsusega sihtpunkt, kus rändrahvaste dünaamika…
-
⊙Wuji ja Hubble’i pinge: kui kosmoloogia ja taoism kohtuvad
Aastaid on kosmoloogid arvanud, et universum küll paisub, kuid tal puudub igasugune eelistatud suund — see on suurtes mõõtkavades sümmeetriline ja „mittespinniv“. Hiljutine uurimistöö (vt näiteks https://arxiv.org/pdf/2503.13525) on aga selle pildi ettevaatlikult kõigutanud: on võimalik, et kogu universum pöörleb väga aeglaselt, tehes ühe täispöörde umbes 3 triljoni aasta jooksul. See on nii aeglane, et me…
-
⊙Wittgenstein ja Tolstoi
Valgus pimeduses: Lev Tolstoi mõju Ludwig Wittgensteini “Loogilis-filosoofilisele traktaadile” ehk lugu sellest, kuidas üks kuulsamaid kaasaja filosoofe, kes “lõpetas filosoofia”, sai maailmasõja kaevikus oma epohhimuutva raamatu kirjutamiseks inspiratsiooni kirjanikult, anarhistilt ja kristlaselt – Lev Tolstoilt Sissejuhatus: Tarnówi raamatupood ja eksistentsiaalne pöördepunkt Ludwig Wittgensteini teenistus Esimeses maailmasõjas ei olnud pelgalt sõjaline kohustus, vaid sügavalt isiklik ja…
-
⊙Tai-chi ja Kosmiline GPS
ehk Bio-kognitiivne joondumine ja Taiyi maatriks lugu sellest, kuidas näiliselt sümboolse tähendusega daoistlikud märksõnad ja kombed omavad vist ootamatult teadusliku põhjaga neurofüsioloogilist mõju Sissejuhatus: Taiyi kui filosoofiline ja praktiline telg Vana-hiina kosmoloogias ja süsteemses biomüstikas ei ole Taiyi (Ülim Ühesus) pelk abstraktne sümbol, vaid funktsionaalne telg, mis ühendab astronoomilise täpsuse neurobioloogilise reaalsusega. Taiyi tähistab astronoomiliselt…
-
⊙ELU TUNNE
Kas “mis on elu mõte” on üldse õige küsimus? TOLSTOI Lev Tolstoi, tuntud kirjaniku jaoks, oli see ühel tema elu hetkel, paradoksaalselt korraga kõrg-ja madalpunktis, eksistentsiaalne küsimus. Vastuse mittesaamisel oleks see võinud olla ka tema eksistentsi lõpphetkeks. Kuid vastus tuli ning ootamatult selgus, et tema jaoks ei olnudki elu mõte filosoofiline probleem. See ei olnud…
-
⊙Lucretius: Rooma poeet, filosoof ja kartuste vaenlane
lugu antiikaja loodusteadlasest ja luuletajast, kes ei kirjutanud jumalatest, vaid aatomitest Sissejuhatus: mees missiooniga Titus Lucretius Carus (u 99–55 eKr) oli Rooma poeet ja filosoof, kelle ainus teadaolev teos, eepiline luuletus De rerum natura (“Asjade olemusest”), püüdis selgitada maailma epikuurliku filosoofia kaudu. Tema töö keskmes oli pinge: ta kasutas luule kütkestavat ilu, et edendada ranget…
-
⊙Foiniiklased: Antiikmaailma suurimad kultuurikandjad ja tsivilisatsiooni sillad
Väga harva teadvustatakse seda, kui palju lääne tsivilisatsioon võlgneb foiniiklastele, semiitidele. Siin ei räägita kogu nende lugu (foiniiklaste koloonia Kartaago on omaette teema), vaid pigem algusest ja sellest, mida sa praegugi vaatad – kirjast. SISSEJUHATUS: FOINIIKLASTE IDENTITEET JA AJALOOLINE VASTUPIDAVUS Pronksiaja kollapsi järel, mil Vahemere idakalda suurriigid hääbusid ja piirkond langes nn “pimedasse kestaega”, täitsid…
-
⊙”protoislam”?: juudi-kristlikud juured ning maniluse
Eriti viimasel ajal kirjutatakse islami tekkest palju. Selles tekstis võetakse ette üks üsna kitsas rakurss: kuidas juudi-kristlik maailmapilt valitses peaaegu täielikult islami ideede ja Pühakirja üle. Sissejuhatus: Islami algupära uued perspektiivid Islami sünni käsitlemine isoleeritud religioosse murranguna 7. sajandi Hidžāzi tühjuses on tänapäeva usundiloos aegunud paradigma. Akadeemiline analüüs paigutab islami tekkeprotsessi hilisantiigi religioossesse dünaamikasse, kus…
-
⊙Teljeajastu ideed ja kosmilise korra kontseptsioonid
Ajaloos on üks periood, kus just mõtteloos, ehk ideede arengus toimus korraga ja eri kohtades väga palju. Seda aega nimetatakse vahel teljeajastuks. Milles seisnes ideese sünkroonsus ja selle põhjus? See tekst uurib nn “teljeajastu” (u 6.–4. saj eKr) keskseid filosoofilisi ja mütoloogilisi kontseptsioone, keskendudes Hiina, India, Iraani ja Kreeka mõtteloo sarnasustele ja erinevustele. Fookuses on…
-
⊙Bodhidharma ja Shaolini kung fu müüt
On üks vana legend sellest, kuidas “sinisilmne” ja Läänest tulnud budistlik munk Bodhidharma tõi Hiina Shaolini kloostrisse kung-fu ja chan-budismi. Miks see legend ei ole päris õige ja mis siis on õige? Tuntud legend Bodhidharmast Populaarne lugu räägib salapärasest India mungast nimega Bodhidharma, kes reisis 5. sajandil pKr Hiinasse. Jõudes Songshani mägedes asuvasse Shaolini kloostrisse,…
-
⊙Michael Levini bioloogia ja taoism
See on üks kummaline lugu sellest, kuidas tänapäeva tippbioloogia osundab meie kehasisesele intelligentsile ja kuidas see kõik kummaliselt haakub vanahiina taoistlike (daoistlike) arusaamadega SISSEJUHATUS Kaasaegse teaduse ja iidse filosoofia vahel haigutab sageli näiline kuristik, mida iseloomustavad erinevad keeled, meetodid ja eesmärgid. Ometi tekivad aeg-ajalt intellektuaalsed sillad, kus tipptasemel teaduslik avastus pakub üllatavalt täpse raamistiku aastatuhandete…
-
⊙Lao Zi’st ja muudki daoismist
Ühes postituses sai meenutada vanairaani prohveti Zarathustraga seotud tähtpäeva 26. märtsil (6 päeva pärast kevadist pööripäeva, mis omas zoroastrismis olulist tähendust). Pööripäevad on selles mõttes viljakad, et tavaliselt kiputaksegi sinna suurmeestega seotud tähtpäevi paigutama. Ainsaks erandiks paistab olevat sügisene pööripäev, mis ilmselt oma „kahaneva“ olemuse tõttu on jäänud vakantseks. 2. aprillil tasuks meenutada Hiina vast…
-
⊙Zarathustrast
Iraaniga seotud sündmuste taustel on ehk hea märkida, et 26. märtsil on vanairaani prohveti Zarathustra sünnipäev (pärimuse järgi mõistagi). Ning sellega seoses oleks võibolla hea nimetada ära paar asja, mida tänapäevase Iraani ehk Pärsia puhul võibolla alati ei teata. Esiteks: iraanlased kuuluvad indo-euroopa keelterühma. See tähendab, et pärsia keel on suguluses näiteks germaani, slaavi ja…
-
⊙Šahname, Ferdusi ja vanairaani pärimus
Selles artiklis tuleb juttu Pärsia rahvuseeposest “Šahname” (“Kuningate raamat”), selle autorist Ferdusist ning teose loomist ümbritsenud ajaloolisest kontekstist. Ferdusi (u 935–1020 pKr) pühendas 33 aastat oma elust eepose koostamisele, mille eesmärk oli talletada Iraani ajalugu ja pärimust. Teose sünd langes kokku nn Pärsia renessansiga Samaniidide dünastia valitsemisajal, mil väärtustati uuesti pärsia keelt ja kultuuri pärast…
-
⊙Ehnaton: monoteistlik vaarao
Ehnaton (algselt Amenhotep IV) oli Egiptuse 18. dünastia kümnes vaarao, kes valitses ligikaudu aastatel 1353–1336 e.m.a. Teda tuntakse eelkõige radikaalse usulise reformi läbiviijana, mille käigus asendati traditsiooniline egiptuse polüteism (eesotsas Amon-Raga) monoteistliku Atoni (päikeseketta) kummardamisega. Ehnatoni valitsemisaeg tõi kaasa murrangulised muutused kunstis, arhitektuuris ja riigijuhtimises, sealhulgas uue pealinna Akhetateni (tänapäeva Amarna) rajamise. Pärast vaarao surma…
Ideid?