Silt: pronksiaeg
-
⊙ Trooja hobusest ideegeneesini
Nolani „Odüsseia“ on toonud fookusse üle 25 sajandi vanuse Homerose loomingu ja ajaloolise autentsuse küsimuse. Ja see on väga hea, sest ega muidu pole väga tihti põhjust rääkida kadunud pronksiajast. Samas annab see võimaluse rääkida ka millestki, mida võiks nimetada „ideegeneesiks“ – sellest, mis „kasvatab“ ideid. Ning iga kord ei olegi selleks ideele nö uute…
-
⊙ Monoteism enne monoteismi – ühe idee elujoone lugemine
Monoteism[1] on olnud üks maailmamuutvaid ideid. Enamasti mõtleme me seejuures nö kolmele „aabrahamlikule“ usundile: judaismile, kristlusele ja islamile. Kuid monoteism kui idee ei ole olnud nende usundite monopol. Oma eri kujudel on see „kõikunud“ maailma ajaloos kord laineharjadele, kord vajunud nende alla. Selles loos võib mõelda kaasa küsimusele, et mis oli Zarathustra reformitud usundi olemus…
-
⊙ „Holism” ja Jiroft – kuidas vana kultuur annab tõuke hüpoteesiks
Üks vaade sellele, kuidas „monoteism“ või monism või siis veel üldisemalt holism ei pruugi olla religiooniajaloo viimane „kõrgeim“ faas, vaid pigem teatud eluviisist ja seisundipõhisest hoiakust lähtuv universaalne maailmapilt, mis „lainetab“ algusest peale läbi ajaloo – sissejuhatus “holismi” teemasse. Sissejuhatus Religiooniloo käsitlustes kohtab siiani levinud skeemi, mille kohaselt inimkonna usuline areng kulgeb lineaarselt: animismist polüteismini…
-
⊙Jirofti kultuur ja Marhaši riik: Iraani iidne ajalugu
Seekord kirjutaks sissejuhatuse ühe vähe tuntud aga vana kultuuri kohta – vähemalt sama vana kui Sumer ja seda tänapäeva Iraani aladel. Ühtlasi on see taas lugu ideede liikumisest. Marhaši riik? Kolmandal aastatuhandel eKr kujunes Kagu-Iraanis Halil Rudi orus välja kõrgetasemeline tsivilisatsioon, mida tänapäeval tuntakse Jirofti kultuurina. Teaduskirjanduses, eelkõige Piotr Steinkelleri tekstides, samastatakse see piirkond Mesopotaamia…
-
⊙Kes on alfabeetilise tähestiku autorid – foiniiklased või nende naabrid?
Räägime ühest olulisest ideesid kandvast tehnoloogiast – tähestikulisest kirjakeelest ning sellest, et kustkohast see idee alguse sai. Tänapäeval peame lugemist ja kirjutamist millekski iseenesestmõistetavaks. Piisab vaid paarikümne sümboli omandamisest, et panna kirja kõik maailma mõtted. Me oleksime ilma tähestikku tundmata tegelikult oma tsivilisatsioonis abitud: kaupluste ja äride sildid, sildid liikluses, bussi- või lennujaama infotablood, kõikvõimalikud…
-
⊙Sintašta ja Arkaim: indoeurooplaste stepikindlus
Ülevaade Euroopast üle Siberi India poole rändavate indo-eurooplaste Sintašta kultuurist ja selle kesksest asulast Arkaimist, mis asusid Euraasia steppides ligikaudu 2100–1800 e.m.a. Kuidas kliimamuutused sundisid rahvaid rajama kindlustatud asulaid ning arendama uusi sõjalisi tehnoloogiaid, millest olulisim oli kodarratastega kaarik. Huvitavad on märkimisväärsed arheoloogilised paralleelid Sintašta matmiskommete ja muinasindia pühakirja Rigveda vahel, viidates ühisele indoiraani pärandile, ehk ideede rännakud on tihti seotud rahvasterännetega. Sissejuhatus: murranguline ajastu steppides Sintashta…
-
⊙Indo-euroopa ühiskondade kujunemine Baktrias
⊙ Kus on siin “must auk” (kese)? See on geograafiline ja kultuuriline sõlmpunkt, kus erinevad rahvad ja ideed kokku koonduvad. ⊙ Kuhu see idee liigub? See kandub sealt edasi üle Euraasia, kujundades keeli, müüte ja ühiskondlikke struktuure. Baktria roll Euraasia ajaloo kujunemisel Baktria, mis hõlmab tänapäeva Põhja-Afganistani ning külgnevaid alasid Usbekistanis ja Tadžikistanis, on ajalooliselt…
-
⊙Foiniiklased: Antiikmaailma suurimad kultuurikandjad ja tsivilisatsiooni sillad
Väga harva teadvustatakse seda, kui palju lääne tsivilisatsioon võlgneb foiniiklastele, semiitidele. Siin ei räägita kogu nende lugu (foiniiklaste koloonia Kartaago on omaette teema), vaid pigem algusest ja sellest, mida sa praegugi vaatad – kirjast. SISSEJUHATUS: FOINIIKLASTE IDENTITEET JA AJALOOLINE VASTUPIDAVUS Pronksiaja kollapsi järel, mil Vahemere idakalda suurriigid hääbusid ja piirkond langes nn “pimedasse kestaega”, täitsid…
-
⊙Zarathustrast
Iraaniga seotud sündmuste taustel on ehk hea märkida, et 26. märtsil on vanairaani prohveti Zarathustra sünnipäev (pärimuse järgi mõistagi). Ning sellega seoses oleks võibolla hea nimetada ära paar asja, mida tänapäevase Iraani ehk Pärsia puhul võibolla alati ei teata. Esiteks: iraanlased kuuluvad indo-euroopa keelterühma. See tähendab, et pärsia keel on suguluses näiteks germaani, slaavi ja…