Silt: filosoofia
-
⊙ Kuidas mõelda nagu seen, ehk teadvus, kognitiivne taju ja intellekt teistmoodi
Seened ja teadvus on kuum teema – „pilves ahvi“ teooriast kuni tänapäevaste „tripinaljadeni“ välja. Kuid seened ei ole mingi nali – see on nö kolmas eluvorm taimede ja loomade (sh inimeste) vahel. Ning nad ei ole lihtsalt puravikud või kärbseseened – nad on keerulised ja seejuures näib, et intelligentsed võrgustikud. Kuidas see seostub küsimusega, et…
-
⊙ Wabi-sabi, üksildane suu, vanade puumajade esteetika ja taju
Hiljuti sattusin jaapanikeelse väljendi otsa: kuchisabishii — sõna, mis tähendab otseses tõlkes “üksildast suud”. Seda kasutatakse olukorras, kus inimene sööb mitte nälja pärast, vaid lihtsalt selleks, et midagi närida, midagi tunda, midagi hetkeks täita. See tundus korraga naljakas ja ootamatult inimlik. Kui eesti keeles öelda: “mul on emotsionaalne söömine”, siis kõlab see kohmakalt, isegi kliiniliselt.…
-
⊙ Naised mõtteloos, ehk kas ainult „kes mõtleb“ või ka „kuidas mõtleb“?
See vaatenurk ei olegi lihtsalt “naised versus mehed”, vaid pigem seotud sellega, mismoodi me mõtleme. Filosoofia kui “tarkuse armastus” Filosoofia ajalugu on traditsiooniliselt esitletud kui katkematut rida suurtest meesmõtlejatest – Sokratesest ja Platonist kuni Kantini. See on aga veidi kunstlikult valitud vaatenurk ajaloole, mitte kogu lugu. Kuigi filosoofia algupära omistatakse Pythagorasele, kes defineeris seda kui…
-
⊙ Francisco Varela, Tiibeti budism, filosoofia ja neuroteadus
Filosoofiat on vahel nimetatud teaduse ja religiooni vahelüliks. Siin on üks suurepärane näide sellest – teadlane, filosoof ja budist Francisco Varela, kes sünteesib kõik need kolm valdkonda (jah ma tean, budismi pole kombeks nimetada religiooniks). Kogu selles alltoodud pöörases peapealekeeramises hoidke meeles, et see on filosoofia, idee. Aga ideed ei püsi paigal nagu näha, need…
-
⊙Aristotelese loogika rännak ideede ajaloos
See tekst arutleb teemal, et miks just Aristoteles on see, kelle mõtteviis muutub valdavaks keskaegses islamis ja Euroopas, kuidas on see mõjutanud tänapäevast mõttelugu ning kuidas tänapäevane neuroteadus ja ida mõtteloo avastamine võivad mõneti Aristotelest “rehabiliteerida”. Ning lõpus esitatatud “funktsionaalse filosoofia” vaade ei püüa kokkuvõttes Aristotelest troonilt tõugata, vaid soovitab meil hakata tema ‘tööriista’ kasutama…
-
⊙Pyrrhon: filosoof, kes tõi budismi läände ja tõlkis selle siinsesse „heaolukeelde“
See on lugu ühest filosoofist (oluliselt varajasem kui Schopenhauer), Zeusi preestrist, kes läks koos Aleksander Suurega tänapäeva Afganistani/Pakistani piirkonda, kuulas „alasti filosoofe“ ning tõi Kreekasse budismi, mille ta sõnastas ümber kreekapäraseks filosoofiliseks „lahtistiks“. Imeline näide sellest, kuhu ideed lähevad ja mida nad teevad. Kreeka filosoof Indias Kujuta korraks ette sellist pilti: on aasta, 327 eKr…
-
⊙ Wittgenstein ja “Viini fännklubi”, ehk geniaalsusest ja valestimõistmisest
Wittgensteini 137. sünnipäeva puhul 26. aprillil 2026: 20. sajandi alguse Viin ei olnud pelgalt linn, vaid intellektuaalne epitsenter, kus modernismi vaim hõljus kohvikute kohal sama tihedalt kui sigarisuits. Selles atmosfääris, kus Sigmund Freudi psühhoanalüüs või isegi päevakorras olev muusikaline revolutsioon – Arnold Schönbergi „atonaalsus“, justkui lammutasid vana maailma alustalasid, sosistati aukartusega ühest nimest: Ludwig Wittgenstein…
-
⊙Pjotr Kropotkin: teadlane, anarhist; vastastikuse abi filosoofia
See artikkel on „anarhistide staarist“, Vene aadlikust ja teadlasest Pjotr Kropotkinist, kelle sõnum kõlab tegelikult ääretult tänapäevaselt. Kropotkini intellektuaalne tähendus ja müütide murdmine Pjotr Kropotkini pärand 19. sajandi intellektuaalses ajaloos on haruldaselt mitmekülgne, paiknedes evolutsioonibioloogia ja poliitfilosoofia ristumispunktis. Tihti ja võibolla ehk isegi valdavalt on Kropotkinit sageli kujutatud kas naiivse utopisti või kaose kuulutajana, kuid…
-
⊙Epikuurlus: rahu, atomism, filosoofiline vastupanu
Kas epikuurluse juured on tänapäevases arusaamas hedonismist ning miks kristluse levikuga epikuurlus taandus ja stoitsism õitses? Epikuros ja “Aia” filosoofia sünd Epikuurlus sündis murrangulisel hellenistlikul ajastul, mil klassikaline polis-süsteem oli lagunemas ja Aleksander Suure vallutuste järgne maailm pakkus poliitilist ebakindlust. Selles stabiilsuse kaotanud maailmas muutus filosoofia olemus: teoreetilisest spekulatsioonist sai praktiline “eluviisifilosoofia” ja eksistentsiaalne teraapia.…
-
⊙Zenon Kitionist: stoitsism
Foiniikia juurtega stoitsism: mis on voorus ning miks see praktiline elufilosoofia sobis kristlusele Zenoni ja maailma mõttelugu Zenon Kitionist (u 334–262 eKr) ei olnud pelgalt ühe koolkonna rajaja, vaid intellektuaalne sild, mis ühendas Vahemere idaosa foiniikia kultuuriruumi Ateena klassikalise filosoofia pärandiga. Tema roll maailma mõtteloos on fundamentaalne: ta süstematiseeris eetilise distsipliini viisil, mis muutis filosoofia…
-
⊙Lev Tolstoi teine eluperiood: Eetiline uuestisünd ja vaated vägivallatusele
⊙ Kus on siin “must auk” (kese)? See on eksistentsiaalne murdepunkt, kus vana elu tähendus laguneb ja tekib vaikne vajadus uue aluse järele. ⊙ Kuhu see idee liigub? See viib Tolstoi radikaalse eetilise pöördeni, kus elu mõte nihkub isiklikust naudingust universaalse moraalse vastutuseni. Sissejuhatus: kirjanikust prohvetiks Lev Tolstoi elulugu ja looming jagunevad kaheks kontrastseks vaatuseks,…
-
⊙Wittgenstein ja Tolstoi
Tolstoi mõju Ludwig Wittgensteini “Loogilis-filosoofilisele traktaadile”ehk lugu sellest, kuidas üks kuulsamaid kaasaja filosoofe, kes “lõpetas filosoofia”, sai maailmasõja kaevikus oma epohhimuutva raamatu kirjutamiseks inspiratsiooni kirjanikult, anarhistilt ja kristlaselt – Lev Tolstoilt Sissejuhatus: Tarnówi raamatupood ja eksistentsiaalne pöördepunkt Ludwig Wittgensteini teenistus Esimeses maailmasõjas ei olnud pelgalt sõjaline kohustus, vaid sügavalt isiklik ja intellektuaalne palverännak, mis muutis…
-
⊙Lucretius: Rooma poeet, filosoof ja kartuste vaenlane
Kujutage ette, Rooma keisririigi tekkimise eel tolleaegne loodusteadlane ja poeet oma ainsa ja seejuures lõpetamata raamatu mitte jumalatest, vaid aatomitest – teadusliku, poeesiavormis teose. Sissejuhatus: mees missiooniga Titus Lucretius Carus (u 99–55 eKr) oli Rooma poeet ja filosoof, kelle ainus teadaolev teos, eepiline luuletus De rerum natura (“Asjade olemusest”), püüdis selgitada maailma epikuurliku filosoofia kaudu.…
-
⊙ELU TUNNE
Kas “mis on elu mõte” on üldse õige küsimus? TOLSTOI Lev Tolstoi, tuntud kirjaniku jaoks, oli see ühel tema elu hetkel, paradoksaalselt korraga kõrg-ja madalpunktis, eksistentsiaalne küsimus. Vastuse mittesaamisel oleks see võinud olla ka tema eksistentsi lõpphetkeks. Kuid vastus tuli ning ootamatult selgus, et tema jaoks ei olnudki elu mõte filosoofiline probleem. See ei olnud…
-
⊙Teljeajastu ideed ja kosmilise korra kontseptsioonid
Ajaloos on üks periood, kus just mõtteloos, ehk ideede arengus toimus korraga ja eri kohtades väga palju. Seda aega nimetatakse vahel teljeajastuks. Milles seisnes ideese sünkroonsus ja selle põhjus? See tekst uurib nn “teljeajastu” (u 6.–4. saj eKr) keskseid filosoofilisi ja mütoloogilisi kontseptsioone, keskendudes Hiina, India, Iraani ja Kreeka mõtteloo sarnasustele ja erinevustele. Fookuses on…
-
⊙ Anarhia on Kord
Kas “anarhia on kord” on lihtsalt sisemist vastuolu täis väljakutse või ongi anarhia päriselt kord? Ootamatud seosed anarhismi ja vaimsuse vahel Anarhism on mõiste, mis kannab endas rasket stereotüüpset pagasit, seostudes avalikus teadvuses valdavalt kaose, vägivalla ja mässumeelsusega. See kuvand pole aga mitte ainult pealiskaudne, vaid sügavalt eksitav. Tegelikkuses on anarhism keerukas ja mitmetahuline intellektuaalne…